Pernauer Ruder Club ligikaudu 1910. aasta paiku (foto: Eesti Rahva Muuseum)

1884-1914
ALUSTAMISEST ESIMESE ILMASÕJANI

Suvepealinna sõudmine sai alguse 19. sajandi eelviimasel aastakümnel: 1884. aasta 26. augustil, mil kohalikud sakslased asutasid Pernauer Ruder Club’i (eesti keeles Pärnu sõudmise klubi).

Sel ajal oli Pärnu elav sadamalinn, mille avar ja ligipääsetav jõgi pakkus veespordiga tegelemiseks meeldivaid tingimusi. De jure alustas klubi tegevust 1885. aasta 20. novembril, mil tsaarivalitsus kinnitas ühingu põhikirja.

Esimesed võistlused korraldati Pärnus 1886. aasta 17. augustil Tema Keiserliku Kõrguse suurvürst Vladimiri auks, kes koos abikaasaga suvepealinnas visiidil viibis. Esimeste võitjatena kirjutati ajalooannaalidesse roolijata neljapaadil sõudnud härrased Jackoby, Schwarzen, Lemberg, Maybaum ja roolija Müller. Esimese maailmasõjani tegutseti vahelduva eduga ja läviti peamiselt Riia sõudeklubiga. Esile kerkis Euroopa esisõudjaks hinnatud, USAs sündinud Peterburgi eestlane Hugo-Maksimilian Kuusik, kes jagas 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel ühepaadil Everard Butleriga kolmandat-neljandat kohta.

Maailmasõda katkestas sõudeklubi tegevuse

1919-1991
PEALE ESIMEST ILMASÕDA JA TAASISESEISVUMINE

Maailmasõjast tingitud pausist hakkas sõudeelu järk-järgult taastuma 1919. aastal. Kahe sõja vaheline periood kujunes Pärnu sõudmisele edukaks, sest ala juurde jõudis palju kooliõpilasi. Pernauer Ruder Club’i tegevuse lõpetas 1940. aastal nõukogude võim, mis likvideeris kõik spordiklubid.

Peale pikka pausi panid esimesed sõudjad mõlad taas vette 1948. aasta sügisel andeka spordijuhi Arnold Ebroki eestvedamisel. Tema võttis südameasjaks veespordialadele elu sisse puhumise ja noorte kaasamise. Ebroki käe all sõudmise juurde tulnuist mängisid hiljem olulist rolli mitmed, teiste seas riigi sõudmise grand old man Mihkel Leppik. Jüri Jaansonist rahvusvahelise klassiga staari voolinud Leppik alustas ise sõudetreeninguid Ebroki ja teise toonase spordijuhi Erich Wilhelm Seileri juhendamisel 1951. aastal. Leppiku näol on olnud tegemist osava organisaatorina, kes ei keskendunud pelgalt sõudjate treenimisele ja panustas muuhulgas olmetingimuste arendamisse. Näiteks anti 1952. aastal toonane Spartaki sõudebaas majandamiseks Kalevile, mistõttu jäid sealsed sõudjad klubiruumidest ilma. Leppik leidis uue klubi jaoks koha praeguse klubi kõrval Räämal, kuhu kerkis uus spordirajatis. Ajalugu kordus, sest 1958. aastal anti seegi klubi Kalevi hallata, mispeale visa treeneri eestvedamisel ehitati kahe aastaga uus, Dünamo klubi, mille ruumes tegutseb osaliselt Pärnu sõudeklubi praegugi (töökojamaja).

Eesti taasiseseisvudes kukkus Dünamo süsteem kokku ja kohalik aktiiv asutas selle asemele sõudeklubi Pärnu.

https://www.rowing.ee/wp-content/uploads/2020/12/Juri-Jaanson-Tasmaanias-1990-err.jpg
Olulised daatumid

1949. aastal peetakse Pärnus esimesed sõudevõistlused teise maailmasõja järel

1960. aastad: uue põlvkonna sünd. Leppiku hoolealune Aino Pajusalu tuleb NSV Liidu koondise roolijata neljapaadil kolmel korral Euroopa meistriks, kahel aastal hõbedale. Rahvusvahelisele tasemele jõuavad olümplane Tiit Helmja ja Märt Lelle. Tugevad tegijad on Rein Põlluste, Jüri Reiman ja Peeter Sonntak.

1970. aastad: kohalikud sõudjad on rahvusvahelisel tasemel ja võistlevad tiitlivõistlustel kõrgete kohtade nimel. Raul Arnemann toob 1976. aastal Montréali olümpialt Eestile NSV Liidu üksikaerulise neljapaadi koosseisus pronksmedali. Tiit Helmja üritab koos tartlase Gennadi Kinkoga olümpia valiksõelast läbi murda: kuigi nad Kanadasse ei pääse, ollakse NSV Liidus tipus.

1980. aastad: sünnivad uued tähed eesotsas hilisema kahekordse olümpiahõbeda Jüri Jaansoni, Priit Tasase ja Roman Lutoškiniga.

1990. aasta: Jüri Jaanson tuleb Tasmaanias Barringtoni järvel ühepaadil maailmameistriks.

Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson: Pekingi olümpia (2008) hõbemedalistid (Foto: Raigo Pajula)

SINIMUSTVALGE ALL
SUURED VÕIDUD

1991-2000: Räämal Mihkel Leppiku käe all kuni olümpiahooajani sõudeõpet saanud Roman Lutoškin ja Priit Tasane saavutavad 1992. aasta Barcelona olümpial paarisaeru kahepaadil neljanda koha.
Sõudetrenni tulevad Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä, Oleg Vinogradov jt uue põlvkonna tähed.

1995. aasta: Jüri Jaanson võidab Tamperes toimuvatel maailmameistrivõistlustel ühepaadil hõbemedali.

2000. aasta: Jüri Jaanson on Sydney olümpial ühepaadil viies.

2004. aasta: Jüri Jaanson võidab Ateena olümpiamängudel ühepaadil hõbemedali ja peab tunnistama vaid norralase Olaf Tufte paremust. Tõnu Endrekson on koos narvalase Leonid Guloviga paarisaeru kahepaadil neljas.

2008. aasta: Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võidavad Pekingi olümpial paarisaeru kahepaadil hõbemedali.

Toetajad

 
Pärnu linn
Eesti Kultuurkapital
Kultuuriministeerium
Eesti Sõudeliit
 

Pärnu Sõudeklubi | Reg. nr. 80090721 | KMKR nr. EE102019892 | Rääma 27, 80039 Pärnu | klubi@rowing.ee | +372 5066 312
Kõik õigused kaitstud 2021